Uriin madratsil on üks sagedasemaid põhjusi, miks inimesed meiega ühendust võtavad. Laps, vanem pereliige, haigus, kass või koer – põhjus võib olla mis tahes. Hea uudis: värsket uriini saab tavaliselt hästi eemaldada. Halb uudis: mida kauem see madratsis on, seda raskem on lõhnast täielikult lahti saada.
Siin on juhend, mida teha kohe, mida mitte teha ja millal kodusest abist enam ei piisa.
Mida teha kohe, kui uriin satub madratsile?
1. Võta ära voodipesu ja madratsikaitse. Pane need kohe pessu. Ära jäta märga lina madratsile, sest see hoiab vedelikku madratsi vastas.
2. Tupsuta, ära hõõru. Vajuta kuiva imava lapi, paberrätiku või vana rätikuga tugevalt märjale kohale. Vaheta lappi, kuni see enam palju vedelikku ei võta. Hõõrumine surub uriini sügavamale ja laiali.
3. Ära vala peale palju vett. Lisavesi viib uriini sügavamale vahtu, kust seda on hiljem raske kätte saada.
4. Töötle kohta. Kõige paremini sobib ensüümipõhine uriinieemaldaja (müüakse lemmikloomapoodides ja kodutarvete poodides). Ensüümid lagundavad uriini orgaanilisi ühendeid, mis lõhna tekitavad. Kasuta vahendit tootja juhise järgi ja lase toimida nii kaua, kui on kirjas.
Kui ensüümvahendit kodus pole, võib esmaabina kasutada lahjendatud äädikat (umbes 1 osa lauaäädikat 1–2 osale külmale veele). Pihusta õhukeselt, ära leota. Lase mõni minut toimida ja tupsuta uuesti kuivaks.
5. Sooda niiskuse ja lõhna sidumiseks. Kui koht on vaid kergelt niiske, raputa peale söögisoodat ja lase sel mitu tundi (soovitavalt üle öö) seista. Seejärel imeda sooda tolmuimejaga ära. Sooda seob lõhna ja niiskust, kuid ei eemalda uriini sügavamalt. Rohkem: madratsi puhastamine soodaga.
6. Kuivata korralikult. Tuuluta tuba, kasuta ventilaatorit, tõsta madrats võimalusel servale, et ka alumine pool saaks õhku. Ära pane voodipesu tagasi enne, kui koht on täiesti kuiv.
Mida kindlasti mitte teha?
- Ära kasuta kuuma vett ega aurupesurit. Kuumus võib uriini jäägid ja lõhna kangasse kinnistada.
- Ära kasuta valgendajat (kloori). See ei eemalda lõhna allikat, võib kangast pleegitada ning koos uriinis oleva ammoniaagiga tekitada ärritavaid aure.
- Ära sega puhastusvahendeid omavahel. Eriti mitte kloori äädika või ammoniaaki sisaldavate vahenditega.
- Ära kasuta lõhnaspreid lahendusena. See katab lõhna mõneks ajaks, aga allikas jääb.
- Ära leota madratsit. Liigne vesi viib uriini sügavamale ja võib põhjustada hallitust.
- Ära kasuta nõudepesuvahendit suures koguses. Vaht ja vahendi jääk jäävad kangasse ja tõmbavad mustust ligi.
Kuidas erineb kuivanud uriin värskest?
Värske uriin on peamiselt vedelik, mida saab suures osas välja imada või tupsutada.
Kui uriin kuivab, aurustub vesi, aga madratsisse jäävad soolad, uurea ja kusihappe jäägid. Aja jooksul lagundavad bakterid uureat ja tekib ammoniaagilõhn – seepärast lõhnab vana uriiniplekk sageli tugevamalt kui värske. Kuivanud jäägid on sageli kollased või pruunika servaga ning võivad kangasse püsiva värvimuutuse jätta.
Kuivanud uriini puhul ei piisa tavaliselt sellest, et koht korra märjaks teha ja kuivatada. Jäägid tuleb lahustada ja välja saada – kodus on seda raske teha madratsit läbi märjaks tegemata.
Miks uriinilõhn tagasi tuleb?
See on üks kõige levinumaid küsimusi. Tüüpiline olukord: pesid koha ära, see kuivas, lõhn kadus – ja mõne päeva või nädala pärast, eriti sooja ilmaga või kui keegi madratsil higistab, on lõhn tagasi.
Põhjused:
- Jäägid jäid sügavamale. Pind sai puhtaks, aga uriin oli jõudnud kattest vahtu või vatti. Seal olevad jäägid "ärkavad", kui niiskus neid uuesti lahustab.
- Kusihappe kristallid. Need ei lahustu hästi tavalises vees. Niiskus ja soojus vabastavad neist uuesti lõhna.
- Lõhn oli lihtsalt kaetud. Lõhnaspreid ja tugevad lõhnaga puhastusvahendid varjavad lõhna, kuni nende enda lõhn kaob.
- Uus õnnetus samas kohas. Eriti lemmikloomade puhul: kui loom tunneb vana lõhna, võib ta samasse kohta tagasi tulla.
Kui lõhn tuleb korduvalt tagasi, on see märk, et allikas on sügavamal, kui kodused vahendid ulatuvad.
Lapse uriin madratsis
Lapse uriin on tavaliselt kergem eemaldada kui täiskasvanu või lemmiklooma uriin, eriti kui reageerid kiiresti. Kui öised õnnetused korduvad, ei ole mõtet madratsit iga kord märjaks pesta – parem on panna peale veekindel madratsikaitse ja pesta seda. Lapse madratsi puhastamise kohta loe lähemalt: laste madratsi puhastus.
Kassi ja koera uriin
Lemmiklooma uriin on üldjuhul raskem kui lapse uriin. Kassi uriin on kontsentreeritum ja selle lõhn püsivam; koera uriin on tavaliselt leebem. Lisaks on lemmikloomal kalduvus naasta kohta, mis lõhnab tuttavalt. Täpsemalt: kassi ja koera uriin madratsis.
Millal kutsuda professionaal?
Kodused vahendid aitavad väikese ja värske pleki puhul. Professionaalne puhastus on mõistlik, kui:
- uriini on palju (näiteks täiskasvanu või suure koera õnnetus);
- uriin on madratsis olnud tunde või päevi;
- lõhn tuleb pärast kodust töötlust tagasi;
- õnnetus on korduv samas kohas;
- madratsil on suured kollased laigud;
- tegu on kassi uriiniga.
Kuidas me uriini madratsist eemaldame?
Kasutame tekstiilipesurit, mis kannab kangale kuuma vee ja puhastuslahuse ning imeb selle koos lahustunud uriini jääkidega kohe välja. Lõhna neutraliseerime spetsiaalse vahendiga. Kui uriin on olnud madratsis kaua, töötleme kohta korduvalt; mõnikord on vaja ka teist visiiti, kui madrats on vahepeal kuivanud.
Uriinitöötlus ei ole eraldi teenus – see kuulub madratsi puhastuse hinna sisse. Vaata hinnad.
Mida me ei saa lubada: kui uriin on jõudnud sügavale madratsi südamikku või olnud seal pikka aega, ei pruugi lõhn ega värvimuutus täielikult kaduda. Märgpuhastus jõuab katte ja pealmiste kihtideni, mitte vahuploki keskele. Seepärast palume päringus kirjeldada:
- kelle uriiniga on tegu (laps, täiskasvanu, kass, koer);
- millal see juhtus;
- kas ja millega oled seda juba töödelnud.
Nii oskame ette öelda, millist tulemust on realistlik oodata.
Kuidas uriini madratsis edaspidi vältida?
Kõige tõhusam ennetus on veekindel madratsikaitse. Membraaniga kaitse ei lase vedelikul madratsisse jõuda. Õnnetuse korral võtad kaitse ära, peseb selle pesumasinas ja madrats jääb kuivaks.
Kaitse tasub panna:
- lapse voodisse, eriti potitreeningu ajal;
- voodisse, kus magab lemmikloom;
- eakale või haigele pereliikmele;
- kohe pärast professionaalset puhastust, kui madrats on täiesti kuiv.
Vaata veekindlad madratsikaitsed.